rokkooper

i am young and i'm naive, tell me something i would believe 
no jah. käisin rokkooperis siis eile, see tanel padar thing. polnud arvustusi lugenud, midagi ei kuulnud ei teadnud... ühiskülastus ja nii. muidu üldiselt ooperis eriti ei käi, aga eks ta mingit moodi elamus oli jah
ei hakka teile sisu ploti siiski väga rääkima vist, põhimtteliselt oli jutt selle ümber, kuidas tänapäeva staaridel pole endal mingit valikut ega võimalust midagi teha peale selle mis neil lepingus kirjas on; ja kui nende aeg täis saab, peavad nad "teisele poole lauda istuma", siinkohal oli siis tegu superstaarisaatega. eks ta tõsi ole, kuid ausalt, kui selle kohta tükk teha, võiks kuidagi edasi arendada ka. ausalt, tund aega oli kestnud, siis hakkas tunduma, et lugu areneb ja siis bam, tuled. arvasime et vaheaeg, et nüüd läheb põnevaks, aga apparently oligi läbi
seal promos oli tanel padarit mainitud, oli laval ka, ainus põhjus, miks saal peaaegu täis oli; jube kommertslik pask, mida pregu teatriks nimetatakse, inimesi ei tohiks teatrisse trikitada tulema, kui midagi pakkuda pole, mis päriselt huvitav ja hea elamus oleks, ainult minu lihtsameelne arvamus kuid siiski
aga paar huvitavat asja oli siiski, mõned asjad, mida nad ütlesid, ja ka muidugi hääled olid enam-vähem aga ma leian siiski, et kui toimub etendus estonias, siis võiks mingi kõrgem tase olla, kuna ma ei usu, et rahvusooper kommertsi peale välja läinud on
ja üldse, miks me käime selliseid asju vaatamas? enamus (noh, klassiga käisime, näide) meie klassis pole näiteks hamletit või ühtegi muud klassikut ooperis näinud, rääkimata lugemisest, vb mned on kõige rohkem neid DiCaprioga filme näinud, kui sedagi. tunnistan ausalt, et ma pole ka kasvõi  hamletit ooperis näinud, aga jubedalt tahaksin, filmi olen näinud, näidendit olen lugenud, küll eesti keelde tõlgituna, kuid siiski; miks ei või me alustada klassikutest?
ja veel süvenedes, miks me loeme mingit eesti viimase kümnendi jooksul kirjutatud kirjandust kui enamus meist pole lugenud kasvõi kolme musketäri, või don quijote'i, või dickensit kasvõi, või austenit, bröntesd, stone'i, moliere'i, mida veel noh, päriselt ka, sel ajal kui me vingume selle üle, kui igavad need raamatud on, mida need eesti nobodyd kirjutavad, pole me lugenud enamusi kirjandust päriselt mõjutanud raamatuid, nii vihale ajab #overreacting #hashtags
aga oki see teema pole oluline, ooperist veel veidi:
tegelikult oli seal ka mitmeid huvitavaid mõtteid, nagu näiteks see, mille ma twitterisse ka postitasin - et ainsad teemad, millest ühiskond täies ulatuses aru saab, on seks ja sitt. ongi nii, nõustuge või mitte, kuid universaalsemaid teemasid te ei leia niivõinaa. mõtestage ise see eneste jaoks lahti, mina seda tegema ei hakka
aga olgu, lightshow oli päris vägev ja üldiselt, mittte ükski eesti raadio ei hakka laskma laulu, mis räägib oravatest.