tulin täna pelgurannast ja olin juba pirital, ootasin bussi, järsku hakkasin mõtlema sellele, mida ma eile tegin - nagu ikka, tundus nagu oleks olnud nii mitu eri päeva selle aja jooksul.. aga ikkagi.
mõte hakkas jooksma ja mingil momendil leidsin end juurdlemas selle üle, kui arenenud inimkond siiski on. lihtsalt see fakt, et mul on praegu võimalik keset sügist istuda soojas toas, mu toas põleb kaks lampi ja laternad, mu süles on seadeldis, tänu millele olen ma ühenduses kogu maailmaga - mul on sda nii raske hoomata, et tehnika on päriselt nii palju arenenud, et mõne millisekundiga jõuab kohale siia, minu tuppa, minu ajju see, mida mõtleb tuhandete kilomeetrite kaugusel keegi teine, kellega ma rääkida võin; kuidas mul on telefon, mis töötab; kuidas nõnda lühikese ajaga nagu see paar-kolm tuhat aastat on, me suutsime areneda koopast pilvelõhkujatesse.. uskumatu ju tegelikult, tahaks pikemalt kirjutada aga ei oska väljendada ennast ja mõttelõng läheb sõlme.
No comments:
Post a Comment