andestust jällegi palun, et ma absoluutselt ei suuda end vedada kasvi veidigi kirjutamisele - kooliga kiire (im joking), social life võtab kuidagi rohkem aega kui tavaliselt ja magan lõpuks normaalselt, niiet tegelikult laiemas laastus blogimiseks aega ei jää.
tervis on nagu on; kukun endiselt aeg-ajalt kokku, kisub iiveldama aga samas, rahul endaga, et olen palju saavutanud; päris paljud asjad on hästi läinud, ning üldiselt olen suht heas seisus kõigega.
dengit võiks rohkem olla, aga samas, elan selle ka üle.
kaalun viimasel ajal tõsiselt oma n-ö "originaalsuse" kadu, piercing virgin olen, pole kõrvaaukegi ja nüüd leidsin crazyfactoryst ühed haigelt ilusad tunnelid ja issand jumal kuidas ma neid tahan oma kõrva, ainult 6mm kusjuures. omg. omfg. omFG fangurliiiin'
elust räägitud, räägiks kunstist.
mis on kunst? kas keegi on kunagi üldse selles küsimuses järeldusele jõudnud?
kutt situb purki, viib näitusele. teenib miljoneid.
kutt istub neli ja pool minutit niisama laval mitu korda. teenib miljoneid.
kutt maalib fotorealistliku ülidetailse seinasuuruse roosiõie. ei teeni punast krossigi.
kes kurat andis kellele õiguse defineerida kunsti?
ja edasi.
miks ei hinnata kunstnikke või muusikuid või kirjanikke või muid loomeinimesi piisavalt? eriti just eestis on see hiiglaslik probleem, kuna tähtsad on ainult bioinsenerid, arstid, raamatupidajad ja president, eksole.miks viivitatakse nende honoraridega, miks neid koheldakse kui mingit madalamat klassi?
kusjuures, sama käib ka õpetajate kohta. meie kõrgtehnoloogia ja jumal teab mis muude tähtsate aladega tegelevaid inimesi ei oleks, kui poleks seda armast esimest klassijuhatajat või põhikoolist kallist ranget matemaatikaõpetajat, võib-olla ka unise olekuga füüsikaõpetaja on roninud sulle südamesse? rääkimata keskkkoolist, ehk oli su klassijuhataja su parim usaldusisik, võib-olla oli su lemmik Briti kirjanduse või filosoofia õpetaja.
just neid algkool kuni gümnaasium õpetajaid pean silmas, ülikoolides saavad muidugi kõik professorid, lektorid ja muud kõik oma väärilised palgad enamjaolt kätte. aga kurat, miks ei austata õpetajaid?
austuse juurde käiks isegi rohkem kui väike palk õpilaste suhtumine õpetajatesse.
miks ei võiks ka kõige suurem tross austada oma õpetajaid vähemalt piisavalt, et ise tunnis veidigi tähele panna ja mitte ülbelt vastata?
muidugi, tunnistan ausalt, et vahetevahel olen mina ka kindlasti seesama tross olnud aga deem, ma vähemalt mõtlen sellest; paar klassivenda näiteks kindlasti läheks niisama järgmisse tundi ning lobiseks seal edasi. kahju küll.
aitab kah.
No comments:
Post a Comment