nohhh jah.

haiheidihopsti #heidi

istun prageu kooli raamatukogus, laiskvorst nagu ikka, tundi ei olnud tahtmist minna ning nüüd mõtlen siin elu ja marilize legajuana üle. because üks kirjandi teemadest, mis õpetaja andis, oli "kas legaliseerida meelemürgid või ei"
mina, mis ilmselt ei tule eriti kellelegi üllatusena, olen pro legalization of pretty much everything v.a noh jah, relvad/tapmine/kõik selline obvious, patsifist ja nii edasi, täitsa teine teema on need minu enda uskumused, jumala eest maausust ja paganlusest ära hakka rääkimagi.

aga. niisiis. narkootikumid.
niinii kaua on vaieldud selle üle, et kas legaliseerida narkootikume või ei. mõnes kohas on mõni aine lubatud, mõnes ei ole. Igal juhul on olnud mingi progress. ma olen ka legaliseerimise poolt. AGA.
esiteks. legaliseerida tuleks ning sellega koos peaks olema ka infokampaania of some sort.
inimesed ei sure (tavaliselt) narkootikumide tarbimisest. nad surevad üledoosist. sellel on suur vahe. kui muuta legaalseks, siis tuleks tõsta ka teadlikkust näiteks sel alal, et kui palju indiviid üldse tohib võtta, mis muutub talle kahjulikuks jne. see oleks igal juhul palju ohutum ja tegelikult on narkootikumid ju keelatud selleks, et inimestel olek ohutu ja hea olla ühiskonnas, kus kõik käituvad normide kohaselt ning kedagi ei ähvarda mõni laksu all vandaal, eks ole.
teiseks.
kes üldse otsustas, mis aine võiks olla illegaalne ja mis mitte? dude, really. kolm neljandikku regulaarsetest kohvijoojatest on kofeiinist sõltuvuses. tuhanded ja tuhanded inimesed üle maailma sõltuvad täielikult igapäevaest nikotiinilaksust. kuulsin eile, et tuttav oli vaadanud saadet, ,mis rääkis mingitest pärismaalastest, kellel ongi olemas sünnist saadik geen,  et kui nad proovivad kasvõi lonksu õlut, muutuvad nad instantly alkohoolikuteks, kõik neist, 100%, lihtsalt kaputt. euroopas on muidugi see protsent väiksem, aga ka alkohol on mõnuaine, mis on täiesti legaalne ning tihti tekitab palju hullemaid tagajärgi, kui ükskõik milline bomš kusagil prügikastis pärast triipu või mõni pilvik kusagil nurgas filosofeerimas. jumala eest, kellele see ette peaks jääma, kui sina tahad natuke aega tunda end teisiti?
kofeiin paneb su keha kulutama energiat kiiremini, su südamelöögid kiirenevad, nagu ka su rääkimine ja mõtlemine. mõni võtab peavalurohtusid tabletilehtede kaupa, et mitte midagi tunda,  nautida just seda tuimust.

ei hakka rääkimagi sellest, kuidas kemikaalid kindlalt kahjustavad keha enam, kui looduslikul teel hangitud puhtad ained. lühidalt : seened, kanep > amf, heroiin

vahetund algas ning mul vaja järgmisse tundi minna ja kogu see jutt siin paberile panna.

ohwell.

5. jaanuar

ma tantsisin katuseharjadel
ja hingasin sisse pilvi
ja tundsin end surematuna

tegelikult ei teagi, kas lahkusin oma toast
või olin kusagil mujal

kuid siiski, surematuna end tundsin
ja kui oleksingi surnud
ei oleks ma kurbki

sest miski pole minu, midagi, miks kurvastada
peale aja, mis ei eksisteeri
ja sinu, kuid sa
polegi
siin
----


äkki ongi parem
kui karistuseks täna
tunnen end
kui pohmelus
mis läinud ammu ära

minu inimesed, minu inspiratsioon

jah, kuulasin enne Chalice'i. nüüd olen kuidagi väga inspireeritud ning mõtlesin, et peaksin ka midagi head soovima, lubama, isegi kui õige hetk selleks juba läbi on.
üle pika aja olen rahul ja õnnelik ja isegi heas tujus, mis on kodus olles viimasel ajal tõesti veider. kuid samas, kui kuulsin seda lauset

today is the first page of a blank 365 page book. Write a good one. 

otsustasin, et sel aastal olen parem.
niiet:
selle postitusele pühendan teile kõigile. teile mu kallitele sõpradele, lähedastele. perele. tuttavatele. kõigile, kes arvavad, et see neile pühendatud võiks olla.
selle postituse ma jätan meelde, prindin välja, kirjutan ümber, et see mulle meelde jääks selleks aastaks.
olen otsustanud ja väga kuradi tõsiselt, et tegelt on aeg ots ümber pöörata. mul oli väga, väga pikk aasta, täiesti veider, kuidas see nii kaua võttis, ning samas on tunne nagu see oleks eile olnud, kui Elina ja Heidiga minu pool olime, ehk siis eelmine aastavahetus.
tegelikult ma ei kahetse vist mitte midagi. pole mõtet, muuta seda enam ei saa ja midagi nii väga hullu tegelikult ju polnudki, jah mõned head ja tähtsad suhted leidsid oma lõpu, mõne inimesega ei saa enam - kahjuks - kunagi samamoodi läbi, kuid samas arvan, et ehk on nemad ja ka mina oma rahu leidnud.

lubadused? mõtlesin tegelikult sellele kaua. mida ma luban? kas üldse on midagi vaja lubada? peale nende paari, mida eile öösel lubasime.. pärast hakkasin mõtlema, et mida ma üldse tahan, mida ma muudan?
ja siis tegin otsuse.
ma ei loe mitte ühtegi päeva lõppenuks ega õnnestunuks, kui ma pole teinud midagi, mis pikemas perspektiivis kasulik oleks. on siis see kas raamatu lugemine või nõude pesemine. ma muutun kasulikuks. ma ei ole enam see pooleldi elus olevus, kes päevad läbi linnas ja ööd läbi arvutis on. ma luban olla parem, targem inimene.
veel luban ma kõigest jõust üritada ära leppida nendega, kes mind ei salli; olla üldiselt üks palju parem inimene. mitte teha halba kellelegi, kaasa arvatud endale. pingutada koolis, kunstikoolis. teha ära kõik, ükskõik mis see must võtab. ma olen selleks võimeline; ma tean, et olen.
ja lõpuks luban mitte nutta taga midagi, mida ma ei saa. mis vahet.

kuidagi pehmeks olen läinud viimasel ajal, ei oskagi seda seletada, vahest olen õnnelik? jumal seda teab, kuid see postitus.. mida ma loodan? et keegi vahest mõtleb ka millegi parema peale, et 2013 aasta lubadused ei oleks ainult "rohkem savu ja rohkem alksi, mida vähem mäletan seda parem".
loodan et teil kõigil oli nii hea aastavahetus kui mul. ja et järgmine vähemalt sama hea. :)

x